KUTSEÕPETAJA KOMPETENTSID
Vastavalt kutseõpetaja kutsestandardile, 6. tase
VALITAVAD (jooksvalt täiendamisel)
B.3.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.3.1 Õppeprotsessi planeerimine
Tegevusnäitaja nr 1: Enda töö kavandamine
Olen õppeprotsessi planeerides eelnevalt vaadanud läbi vastava õppeaine rakenduskava. Ühtlasi olen uurinud mõningate õppeainetega seonduvaid soove ka produktsioonifirmade käest, mida peaks selle eriala lõpetaja teadma ning millised peavad olema tema baasteadmised? Mõned spetsiifilisemad oskused tekivad juurde ka töö käigus, sest igas meediamajas on erinev töö omapära aga baasteadmised on samad. Samas oleme ka kaasõpetajatega erinevate õppeainete sisu läbirääkinud selles osas, kuidas neid planeerida ja kuidas neid saaks lõimida. Näiteks: kuidas veebiarenduses saaks teha ühte projekti selliselt, et ühes alusaines saab paika panna projekti alguse ja järgmise õppeaine juurde jõudes saab selle projektiga liikuda juba järgmisse faasi. Koostööpartneritelt saadud info kohaselt on hea mooduli rakenduskava kavandada ja arendada, sest me ei saa õpilasi õpetada a’la viie aasta vanuse info ja teadmiste põhjalt. Ühtlasi saab selle info põhjal soetada koolile ka vastavat videotehnikat selle eriala õpetamiseks.
Oma õppeprotsessi planeerimises olen aluseks võtnud audiovisuaalse meedia väljundid ja lõppproduktsiooni mooduli rakenduskava. Samuti olen järginud ka Gage ja Berlineri (1998) õppeprotsessi planeerimise mudelist: õppe-eesmärkide määratlemine; õpilaste võimaluste ja eripära arvestamine; õppimise ja õpilaste motiveerimise alaste teadmiste teadvustamine või rakendamine; õppemeetodite välja valimine ja rakendamine ning õpitulemuste hindamine. Enda tööd planeerides peab arvestama samuti sellega, kas tegemist on põhikooli või keskkooli baasil olevate õppijatega. Sellest tulenevalt võivad olla õpilaste alusteadmised erinevad.
Siinse tegevusnäitaja tõendusmaterjalideks esitan Tartu Ülikooli kutseõpetaja esimese õppeaasta õppeainetel tehtud ülesanded: andragoogika kutseõpetajatele õppeaines oli ülesandeks välja mõelda ja algmääral planeerida täiendkoolituse ideed ning selle üldisemat kava. Õppimist toetavas õpetamisel saime paaristööna kursusekaaslastele läbi viia minitunni etteantud teema alusel. Samuti tuli meeskonnatööna planeerida ka mooduli rakenduskava, millest valisime ühe õppeaine, kuhu koostasime hindamismudeli. Veel saab siin välja tuua multikultuurilise hariduse, kus pidime koostama ankeedi rühmajuhataja tutvumiseks tema kursuse õpilastega.
Iseenda kui kutseõpetaja arengukohana tean, et pean veel tööd tegema eelnevalt kirjeldatud õppeprotsessi planeerimise mudeliga rohkemat arvestamist tunnitöö kavandamisel. Oluliseks õpikohaks pean paaristööd esimesel õppeaastal minitunni läbi viimisel kui meid visati heas mõttes meie jaoks tundmatu teemaga külma vette. Etteantud teema tuli omandada lühikese ajaperioodiga ning seda seejärel kaastudengitele 30-minuti jooksul õpetada. See seadis ette olulised kriitilisemad ajalised piirid ja pani proovile tunnitöö planeerimise.
Tegevusnäitaja nr 2: Õppetegevuse kavandamine
2024/2025 õppeaasta sügisest alustasin taas peale paari aastast pausi kutseõpetajana ning sedakorda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas. Seekord oli minu töökoormus väiksem kui eelmisel korral aga keskkond oli uus. Mina õpetan multimeedia ja IT õppeaineid. Näiteks: videofilmimine ja videorežii, IT, animatsiooni alused ja publitseerimine. Minu õppijate eripäraks oli asjaolu, et nad on enamasti vene emakeelega. See sai proovikiviks ja neil oli tõsiseid raskusi eesti keelest arusaamisel.
Õppetegevuse kavandamisel lähtusin eelkõige multimeedia nooremspetsialisti õppekavas oleva video ja helindamise mooduli rakenduskavas kirjutatud esimesest õpiväljundist, mida peab õpilane oskama selle konkreetse õppeaine lõppedes. Õpiväljund 1 (sellele on ülesehitatud videofilmimine ja videorežii õppeaine): filmib ja monteerib enda filmitud või etteantud videomaterjali tehniliselt kvaliteetseks kunstiliseks tervikuks. Samas püüdsin arvestada ka nende õppijate eripäradega, kellel on raskusi eesti keelest arusaamisel. Sellel põhjusel alustasin peale esimest kuud nende õpetamist kakskeeles ehk eesti ja inglise keeles. Kirjutasin osaliselt slaididele ja ülesannete tööjuhistele teksti mõlemas keeles, sest oli neid, kes ei osanud eesti keelt. Mingil määral just keelebarjääri tõttu on enamusel esitatud ülesanded ebaõnnestunud. Teise põhjusena võib olla huvi puudumine valitud eriala vastu.
Tegevusnäitaja tõendamiseks esitan tõendusmaterjalid: õppeaine videofilmimine ja videorežii tööplaani, milles leiab läbi viidud õppetundide sisu, mahud ja lisad (tunnikavad, slaidiesitlused, töölehed ja lisa 2 ehk juhendaja tunnivaatluse hinnangulehe). Tagasisidet enda töö kohta palusin õppeaine IT õpilastelt veebivormi küsitluse kaudu, kuivõrd õppetunnis sellele tegevusele aega ei jagunud, siis kõige optimaalsem lahendus oli veebivormi küsitlus. Kuivõrd tagasiside oli tagasihoidlik, siis jäävad ka minu kokkuvõtted selle põhjalt tagasihoidlikumaks. Järgmisel korral õppetundi planeerides teen veel täpsemalt eelnevalt selgeks, millised on arvutiklassides kõige elementaarsemad tehnilised võimekused. Nii mitmelgi korral ebaõnnestus planeeritu sellel põhjusel, et tehniline võimekus ei olnud ülesannete lahendamiseks piisav.
Minu senine praktikakogemus on olnud keeruline, alustades keelebarjäärist ja lõpetades arvutiklassides olemasoleva tehnilise võimekusega. Uuele väljakutsele vastu minnes ma olin teadlik, et seesugused probleemid võivad esile kerkida aga ma ei osanud arvestada nende probleemide lahendamise keerukusega. Ma läksin Narva kutseõpetajaks mitmel põhjusel: mulle meeldib Narvas; ma tahtsin oma teadmisi noortele edasi anda ja teisalt ülikoolis oli vaja sooritada veel põhipraktikat. Algus oli konralik, uue kutseõpetajana uues keskkonnas, uues keelekeskkonnas. Mõneti oli selle õppeaasta algus lihtsam, sest põhjadena sain kasutada varasemast kutseõpetaja perioodist tehtud slaidiesitlusi ja ülesannete töölehti, mida uuendasin vastavalt vajadusele. Peale esimest kuud kutseõpetajana sain aru, et ainult eesti keelega paraku välja ei vea ning vaja on nn abikeelt, milleks valisin inglise keele. See tuleks neile ka erialaselt kasuks. Õpilastel oli raskusi ka inglise keelest aru saamisel ja mõistmisel aga see oli neile lihtsam kui eesti keelest aru saamine. Õppetunnid kujunesid välja selliselt, et mina kasutan suhtlemisel ainult eesti keelt küll aga on slaidiesitlused kakskeelsed. Esimene õppeaasta Narvas on alles poole peal ning teine pool on veel minna. Tuleb keeruline aga samas huvitav, sest alustan nende õppeainete õpetamist, mida ma varem pole õpetanud, näiteks: lõputöö juhendamine või publitseerimine.
B.3.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine
Tegevusnäitaja nr 1: Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine
Esimesed tunnid uute õpilastega algasid sissejuhatava tunniga, mis jagunes peamiselt kolmeks osaks. Esimesena tutvustasin õppeainet ning sellega seonduvat korralduslikku poolt. Sõlmisin õpilastega ka kokkulepped konrolltööde läbi viimise osas. Teise osana alustasime esimese fookusteema teooriaga, kus läksime süvitsi kaamera ja tema põhifunktsioonidega. Seejärel oli õppetunni kolmas osa, kus õpilased said meeskonnatööna tunnis õpitud praktiseerida. Samas jätsin neile selle ülesandega piisavalt ruumi iseseisvalt avastada ja proovida jõuda lahenduseni. Põhiliselt oli selle ülesande eesmärgiks välja selgitada õpilaste senised oskused ja teadmised kaamera ning tema funktsioonide kasutamisel aga ka filmimisel laiemalt. Selliselt sain teada üldiselt õpperühma baasteadmiste olemuse või mitte olemuse ning arengu- ja õpivajaduste suuna.
Kuivõrd see oli õpilastega heli- ja videotehnika esimene tund, siis lähtusin põhimõttest, et “piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppeeesmärkide püstitamisega. Et sellega toime tulla, on vaja õpetatav sisu õppimise lõppeesmärkidest lähtudes põhjalikult läbi analüüsida ja otsustada, mis on ühe või teise teema õppimisel oluline” (Krull, 2001). Sellele tuginedes on õppeaine nii sissejuhatavad kui ka hilisemad tunnid olnud pigem suunatud konkreetsemalt kahele kuni kolmele põhilisemale õpiväljundile. Märkena toon välja, et heli- ja videotehnika tundide mahud olid sügissemestril 4×45-minutit ja kevadsemestril 5×45-minutit. Kuna praegu on fookuses esimene tund, siis selles tunnis olid õpiväljundid järgnevad: õpilane teab kahte videokaamera põhifunktsiooni ja oskab neid rakendada ning õpilane teab kolme operaatori põhitööplaani.
Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamise tegevusnäitaja tõendusmaterjalina esitan videokaamera käsitlemise ülesande töölehe. Seda ülesannet on õpilased pidanud lahendama meeskonnatööna. Töölehelt saab näha, et see ei ole esimese ülesandena mõeldud mitte niivõrd loova ülesandena aga rohkem on fookuses just tehniliste oskuste ja võimalike varasemate ning sissejuhatavas tunnis õpitud teadmiste rakendamisega. Ülesande kirjelduse alguses on ka mõned täpsustavad juhised ja näpunäited selle lahendamiseks. Lahendamiseks oli aega tunni lõpuni.
Tagasivaatena leian, et selle ülesandega oli võimalik kõige paremini välja selgitada esimeses tunnis õpilaste senised oskused videokaamera kasutamisel ja filmimisel. Ühtlasi oli võimalik hilisemas videotöötluse tunnis näha nende monteerimise oskusi. Teisalt saab selle ülesande algset videomaterjali võrrelda hilisema perioodiga õppeaine lõpuosas, kas ja kuidas on õpilane nende semestrite jooksul arenenud. Positiivsemalt poolelt on, et sellega saab haarata õpilaste tähelepanu ja arendada nende meeskonnatöö oskusi.
Tegevusnäitaja nr 2: Turvalise, õppija arengut soodustava õpikeskkonna loomine
Selleks, et luua õpilastele turvaline ja õppija arengut soodustavat õpikeskkonda tuleb lähtuda õppeaine õpiväljunditest ning selgitada õpilastele: mida, miks ja milleks me teeme? Samamoodi tuleb vastata ka õpilaste küsimustele. Enda kogemusest tean öelda, et õpilased julgevad küsida kui neid julgustada küsima.
Turvalist õpikeskkonda luues lähtusin võimalusest vältida negatiivsemate kogemuste ülekandeid “negatiivse ülekande juhtumeid saab vältida vaid tundlikkuse suurendamisega või teise üldistuse või reegli rakendamise eripära täpsema tundmaõppimisega. See tähendab, et vajalikku kogemust saab omandada vaid praktiseerimisega” (Krull, 2001). Samas lähtusin enda kogemusteooriast, et õpilased julgevad küsida ja tunnis vigu teha kui julgustada neid seda tegema. Piisab lihtsast lausest: “Tehke vigu, tehke vead ära siin õppetunnis, siis te saate elementaarsematest veast kogemuse ja õpitu jääb paremini meelde. Kui te teete elementaarsemaid vigu tulevikus töökohal, siis see enam nii hea võib-olla ei ole”. Jah, loomulikult võib vigu esineda ka hilisemas tööelus. Peale seda muutusid õpilased julgemaks proovima ja läbi tegema erinevaid ülesandeid, millel on videostuudio meeskonnatöös suur roll ja vastutus (näiteks: režiitöö, helirežii või assistendi tööülesanded).
Õppetunnid kooli videostuudios toimusid kaasagse tehnoloogia baasil (vaata pilte videostuudiost allpool). Osaliselt kasutatakse sarnast tehnoloogiat ka erinevates meediamajades. Arvestades, et selle tegevusnäitaja üheks põhiosaks on ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine, siis esitan tõendusmaterjalina õppeaines õppekeskkond ja õppevara valminud interaktiivse miljonimängu “Videotund 1”. See miljonimäng on loodud toetamaks õpilaste saadud teadmiste kinnistamist telestuudio sissejuhatavas tunnis ning seda saab hiljem iga õpilane individuaalselt läbi mängida näiteks koduse ülesande või järeltööna.
Oma tugevuseks pean, et oskan luua sellist õpikeskkonda, kus õpilane julgeb küsida ja ise ülesandeid läbi tehes teha vigu ning seeläbi õppida praktilisi oskusi, mida tal tulevikus reaalses tööelus vaja läheb. Iseenda õpikohaks pean siinjuures LearningApps keskkonna tundmaõppimist, milles saan tulevikus teha teisigi interaktiivset õpet toetavaid mänge.


Tegevusnäitaja nr 3: Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel
Siinse tegevusnäitaja tõendamisel kasutan samuti heli- ja videotehnika õppeainet. Selles õppeaines on viis põhilist õpiväljundit, millest paar olulisemat toon siinkohal välja. Õpilane salvestab heli ja videopilti kasutades kaasaegseid heli ja video salvestusvahendeid ning õpilane kirjeldab tele- ja helistuudio seadmeid ning nende koos toimimist. Mooduli hindamisel rakendasin mitte-eristavat hindamist lähtudes mooduli rakenduskavast (moodul nr 10). Nimetatud õpiväljundite hindamisel olen kasutanud meeskonnatööna ülesannet TPT TV otsesaate tehnilise teostuse näol. Selleks, et selleni jõuda on mõnedel hetkel vaja tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Kui korduvalt tehnilisi lahendusi läbi mängida, siis võib motivatsioon langema hakata.
Õppijate arengu toetamisel lähtusin mõttest, et “õpilaste jaoks on oluline näha ametinimetuste ja tegevuste taga reaalset elu ja samme, mida peab astuma, et tulemusteni jõuda. Ja seda kõike ausas, avatud ja haavatavas võtmes” (Ventsel, 2021). Siit tulenevalt olen õpilastele tundidesse kutsunud külalisõpetajaid, kes on selles valdkonnas töötavaid oma ala professionaalid aga samuti planeerinud külaskäike meediamajadesse.
Tõendusmaterjalidena esitan pildid külalisõpetajatest, kes on läbi viinud nii helirežii kui ka valgustehnika töötubasid. Lisaks külalisõpetajatele käisime koos õpperühmaga ka ise külas nii Stuudio 3 telestuudiotes kui Eesti Rahvusringhäälingu telemajas. Reaalse kaadritaguse elu nägemine ja kohtumine teleinimestega aitas õpilastel toetada püstitatud õpieesmärkide saavutamist. Õpilaste õpimotivatsioon lõputööd tehes hakkas suurenema nii eelnevatest tegevustest aga ka sellest kui määratlesime otsesaate meeskonna ja vastavad ülesanded. Siis oli õpilastel tunda, et lõpptulemus on tõesti nende teha ja selle tegemise hetkel on õpetaja ruumis vaid kaasreisija.
Külalisõpetajate ja õpiekskursioonide korraldamise tugevusena tunnen, et need aitavad õpilasi nendele püstitatud õpieesmärkide saavutamisele kaasa tõstes nende õpimotivatsiooni. Kohtumised oma ala professionaalidega aitavad laiendada silmaringi ja see on ka õpilastele heas mõttes vaheldus kui keegi teine neile mõnda teemat selles õppeaines õpetab. Edaspidi vajab tähelepanu külalisõpetajate kontaktide laiendamine. Alati ei pruugi kõigil soovitud hetkedel aega olla või võib-olla mõni muu takistus.



Tegevusnäitaja nr 4: Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine
Kutseõpetajatöös olen püüdnud õpilastele anda sellises mahus tagasisidet, et nad saaksid teada, mida vaja tulevikus lihvida ja miks nad said sellise tulemuse. Õpilaste tööde tagasisidestamisel kasutasin organisatsioonis kasutusel olevaid sidekanaleid MS Teams’i näol. Sinna lõin vastava õppeaine töörühma, kuhu omakorda sain luua uusi ülesandeid, lisada juurde juhiseid, saata täiendavat infot ning vajadusel selles keskkonnas läbi viia ka virtuaaltunde. See oli hea lahendus hoidmaks kogu vajalik informatsioon ühes keskkonnas koos ning selliselt oli ka õpilastel lihtsam neile vajalikku infot üles leida. Kõneall olevas MS Teams’i töörühmades laadisin üles ka ülesande audiovisuaalse materjali, mille põhjal seda lahendama hakata.
Tagasisidestamisel ja hindamisel lähtusin põhimõttest, et “hindamine on eesmärgipärase tegevuse lahutamatu komponent” (Krull, 2001). Kutseõpetajatöö kogemusena saan lisada, et õpilaste pidev hindamine ja tagasisidestamine annab nii õpilastele kui ka õpetajale uued teadmised sellest, kuhu õppegrupp on näiteks semestri keskosaks oma arengutasemel konkreetses õppeaines jõudnud.
Tagantjärele on tagasisidestamise ja hindamisega seotud tegevusi möödunud kutseõpetajatöös keeruline tõestada ligipääsude kadumise tõttu, seepärast esitan selle tegevusnäitaja tõendusmaterjaliks Kutseõppe didaktika II õppeaines meeskonnatööna valminud Moodle e-kursuse. Kuvatõmmised Moodle kursusest esitan lingina iga alapeatüki juurde. Moodle e-kursuse lõime meeskonnaga sellise, et see vastaks Gagne mudeli üheksale etapile.





Nii varasemalt kutseõpetajatöös tehtud tagasisidestamine MS Teams’i keskkonnas kui ka ülikooliõpingutes õpitud Moodle kursuse koostamine annavad vajaliku kogemustepagasi. Oma õpikohaks siinjuures pean kindlasti Moodle kursuse loomist algusest lõpuni kasutades erinevaid selle keskkonna poolt pakutud tööriistasid. Kui nüüd võrrelda omavahel MS Teams’i ja Moodle keskkondasid, siis oleks toona olnud mugavam kasutada Moodle keskkonda. Ainuüksi ülesannete koostamine on selles keskkonnas kasutajasõbralikumalt lahendatud. Edaspidiseks tuleb selle keskkonna veelgi paremaks kasutamiseks tuleb keskkonda rohkem tundma õppida aga üldistema rakenduste ja tööriistadega on tutvumise algus tehtud.
Tegevusnäitaja nr 5: Osapoolte informeerimine ja kaasamine
Osapoolte informeerimise ja kaasamise tegevusnäitaja tõestamisel kirjeldan enda kutseõpetajatöö planeerimist heli- ja videotehnika sissejuhatavast tunnist kui selgitasin õpilastele õppeaine õpieesmärke. Samuti rääkisin neile ka õppe- ja praktikakorraldusest. Samas selgitasin neile esimeses tunnis ka infojagamise temaatikat ning sõlmisime kokkulepped esimese kontrolltöö korralduslikus pooles, sh milliseid tulemusi neilt vastavalt kokkuleppele ootan.
Lähtudes järgnevast põhitõest sai paika pandud ja planeeritud sissejuhatavas tunnis korraldusliku poole tutvustamine, et õpilastel oleks õppeaine alguses selge, kus me tuleme ja kuhu me soovime jõuda? Raamatus kirja pandud põhitõde: “õpilastel peaks olema selge ettekujutus, milliseid õppe-eesmärke õpetaja oluliseks peab” (Krull, 2001).
Tõendusmaterjalina sellest tunnist esitan korraldusliku poolt tutvustava ja mulle kutseõpetajana toetavaks olnud slaidiesitluse, mille põhjal uut infot neile esitasin ja selgitasin. Samuti said õpilased küsida küsimusi kogu korraldusliku poole kohta.
Oma tegevuse positiivsemas pooles saan öelda, et need tegevused, mis ma esimeses tunnis tutvustavana tegin olid asjakohased. Õpilased said selgema üldpildi sellest, mis hakkab järgnevalt toimuma ja kuidas me sihtpunkti jõuame. Edaspidi pean parendama VÕTA korralduse peatükki. Sellest oleks saanud põhjalikumalt rääkida aga samas seda teavet jagab õpilastele veel eraldi nende rühmajuhataja.
B.3.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine
Tegevusnäitaja nr 1: Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine
Õpetajatöö refleksiooniga olen kokku puutunud tudengina ülikooliõpingutel kui oleme saanud mitmeid refleksiooni kirjutamise ülesandeid. Oleme pidanud reflekteerima nii enda kokkuvõtteid koolipraktikast aga ka tagasisidestanud kaasüliõpilaste esitatuid aruandeid. Seoses põhjalike refleksioonide ja analüüside kirjutamisega olen saanud tutvuda erinevate refleksioonimudelitega: Gibbs (1998), Johns (1995, 2000) või Korthagen & Vasalos (2005). Need mudelid on andnud võimaluse veelgi põhjalikumalt kirjutada eneseanalüüsi, mille raames vaadata ka tulevikku ehk mis oleksid etapid, millega ebaõnnestunud olukordi edaspidi vältida. Ka varasemas tööelus olen reflekteerinud ja analüüsinud enda tööd kui olin huvijuhi kohusetäitja 2020-2021 õppeaastal.
Minitunni “otseülekannete tööplaan” refleksioon ja enesehindamine
Tudengiperioodil saime pedagoogilise praktikumi õppeaines ülesandeks läbi viia 30-minutilise minitunni enda poolt valitud teemal. Mina valisin selle minitunni teemaks “otseülekannete tööplaanid”, kus kaasüliõpilased said teemakaartide abil ise sisustada ühe otsesaate. Teemakaartidel olid nelja tüüpi saated: uudistesaade, galaõhtu, magasinitüüpi õhtusaade ja lauluvõistlus. Igal saatel olid erinevad sisuelemendid, millega tuli otseülekande tööplaani planeerida: saateapea, videolugu, sissejuhatus, stuudio, lõputiitrid jne. Seda ülesannet pidid nad lahendama meeskonnatööna ning eelnevalt oli koduseks ülesandeks vaadata mõnda seda tüüpi telesaadet planeerija vaatenurga läbi: kuidas on saade üles ehitatud ja millises järjekorras sisuelemendid eetrisse tulevad? Meeskonnatöö eelduseks oli sissejuhatav teoreetiline osa. Allpool analüüsin enda minitunni läbiviimist videosalvestuse põhjal kasutades ACTTEA refleksioonimudelit (Allas ja Leijen, 2015).
Tähenduslikke olukordi minitunnist
Minitunni läbi viimisel läksid seekord hästi ja paremini mitmed asjaolud. Esiteks: ma pidasin ajast paremini kinni ja ei ületanud aega. Eelmisel korral oli olukord, kus ma rääkisin 30-minuti asemel 45-minutit, mida on ilmselgelt liiga palju olukorras kui ette antud aeg on teine. Seekord suutsin minitunni teema koos meeskonnatöö ja analüüsimise osaga läbida 25-minutiga (isegi 5-minutit jäi üle). Põhipõhjus on seisneb selles, et mul oli üks konkreetne teema. Ei olnud mitut teemat korraga. Teiseks: meeskonnatöö ülesanne sujus. Minu kartus kaasüliõpilaste n-ö külma vette viskamise osas ei läinud täide. Tõenäoliselt aitasid selleks kaasa ka teemakaartidel lahti kirjutatud sisuelementide tähendused. Positiivselt poolelt said nad ise avastada ja uurida ning ka lähema vaatepildi sellest, kuidas käib sisutoimetajate tööprotsess saadete planeerimisel. Kindlasti õpetab selline meeskonnatöö läbi tegemise praktika uute teadmiste omandamisel kõige paremini. Seda on kinnitanud ka minu viie aastane kutseõpetaja töö kogemus. Kolmas: minu jaoks väga oluline detail minitunni läbiviimisel on minu kõneviisi konkreetsemaks arenemine. Eelmisel korral oli liialt nii-öelda “ee-tamist”. Sellel korral oli seda vähem.
Kirjalik refleksioon
Teemakaartide puhul oleks neid tõenäoliselt saanud teha veel üldisemaks, mis oleks jätnud rohkem vabamat võimalust otsustada sisujärjekorra üle. Mõnele sisukaardile jäid kahjuks sisse ka trükivead ning galaõhtu formaadis oli puudu ühe fregmendi sisukaart. Sisukaartide mõtte sain õppejõu Diana Elleri kutseõppe didakika I tunnist, kus me planeerisime ABC-praktikumis õppekava rakendusmoodulit. Seal oli see hästi selgitav juhend ning sealt tuli mõte midagi sarnast ka enda tundides rakendada. Enne järgmist korda vaatan ma kindlasti üle teemakaardid ja parandan trükivead ning vajadusel täiendan neid. Kui igal uuel korral õppida eelmise korra vigadest ja püüda selle põhjal paremuse poole muutuda, siis see ka õnnestub. Hetkel kõneainet pakkuv minitund on selleks hea näide.
Tegevusnäitaja nr 2: Enese professionaalne arendamine
Pidev uurimustöö uute tehniliste võimaluste otsimisel ja leidmisel on olnud kutseõpetajana eneseprofessionaalse arendamise osaks. Arvestades, et maailm pidevalt areneb, siis sarnaselt uueneb ka meie ümber kasutatav videotehnika. Seoses kutsekooli videotehnika uuendamisega oli minul vaikimisi ülesandeks uurida uuemate tehnoloogiate kohta. Siia juurde käis samuti tarkvaraliste võimaluste tundma õppimine. Videotehnika osas sain nõu küsida selle ala spetialistidelt, kes igapäevaselt telestuudiotes töötavad. Näiteks Stuudio 3 tehnikajuht, kellelt sain tehnilist nõu küsida kooli videostuudio arendamise perioodil. Aga see oli ka minu enda professionaalne huvi uurida, milliseid uusi võimalusi on videoturule parasjagu lisandunud ja lisandumas. Peale uurimustööd sain koostada Exceli tabeli järgnevate andmete kohta: mida, miks ja kui palju on meile reaalselt vaja koos kulueelarvega.
Lähtudes sellest, et kutseõpetajad omandavad uusi oskuseid ja meetodeid enese professionaalse arendamise kaudu, siis sellised tegevused aitavad tuua värskemaid teadmisi juurde ka õppetöösse (Board, 2019).
Tõendusmaterjalina esitan koostatud Exceli tabeli, milles on kirjas need seadmed, mida otsustasin paluda kooli videotaristu arendamiseks soetada. See tabel on koostatud 2019. aasta suvel. Lisaks eelnevale olen koostanud ka erinevaid tegevus- ja aastaaruandeid kutsekooli juhtkonnale. Näitena saan tuua TPT Filmiringi õppeaasta tegevusaruanded õppeosakonnale. See oli üks minu kui filmiringi juhendaja ülesannetest. Selles tegevusaruandes on kirjas, mis ajal huviringi kohtumised toimusid, kes osalesid, mida tehti ja kirjeldus sellest, kuidas õppeaasta sees planeeritud tegevused õnnestusid. Järgnevalt on tõendusmaterjalina võrdlustena lisatud 2020-2021 and 2021-2022 õppeaasta huviringi töökava kokkuvõtted. Osalejate ehk õpilaste nimed on eemaldatud viidates andmekaitsele. Huviringi juhendamine oli kutseõpetaja töö kõrval üks lisaülesannetest. 2021-2022 õppeaasta huviringi töökava oli minu poolt viimane, sest see oli ka viimane õppeaasta kui juhendaja rollis. Nende töökavade kokkuvõtete koostamine aitas vaadata tagasi mööduvale ja teha paremaid ettevalmistusi tulevasele.
See oli põnev protsess, mis andis mulle uue kogemuse ja tugevuse videotehnika soetamise näol. Toimus silmaringi avardamine selles osas, milliseid võimalikke videolahendusi kasutatakse reaalses teletööstuses ja mida saaks kasutada ka kutsekoolis. Enda tugevuseks pean abivalmeid kolleege teistest meediamajadest, kes on valmis oma praktikaid jagama. Edaspidiseks andis see rohkem mõtteainet videotehnika arendamisel ning põhjalikku mõttetööd, mida ja kuidas signaalide ühendamisel teistmoodi planeerida. Negatiivsemas pooles on asjaolu, et kõiki lahendusi paraku kutsekoolis kasutada ei saa ning see sunnib omakorda mõtlema alternatiivsetele lahendustele.
B.3.4 Erialaõppe arendamine
Tegevusnäitaja nr 1: Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine
Kogemuse õppekava koostamisel ja arendamisel olen saanud oma esimeses kutseõpetajatöö perioodil kui osalesin Tallinna Polütehnikumi visuaalmeedia spetsialisti (2019) õppekava töörühma töös. Õppekava eesmärk on välja koolitada neid uusi spetsialiste, kes saaksid hakkama tööga meediamajas videotehnikutena või vajadusel osata teha väikemaid kujundusgraafika ülesandeid. Minul oli võimalus kuuluda selle õppekava töörühma ning minu rolliks oli kujundada selles õppekavas audiovisuaalmeedia valdkonda: millises mahus EKAP-id peaks selles valdkonnas olema jms ning toona sai otsustatud 16 EKAP’i kasuks. Selle mahu põhifookuses on videograafia ABC, välivõtted, valgustamine, otseülekanded, monteerimine ja helindamine. Samuti olen saanud kogemuse ka tudengina Tartu Ülikoolis kui saime kutseõppe didaktika I õppeaine praktikumis ülesandeks koostada õppeaine rakenduskava.
TPT-s valminud õppekava koostamisel lähtusime varasematest teadmistest ja kogemustest ning koostööpartneritelt saadud informatsioonist selles osas, millised on nende eeldused kutsekooli lõpetaja teadmiste osas edukale tööturule sisenemisel. Kutseõppe didaktika I õppeaine praktikumis võtsin aluseks selle sama visuaalmeedia spetsialisti õppekava audiovisuaalse meedia väljundid ja lõpp-produktsiooni mooduli rakenduskava, mida hakkasin lihvima. Kuivõrd “kutseõpetajate ettevalmistus hõlmab metoodilist ja sisulist ettevalmistust, kusjuures õpilaste tõhusat teadmiste ja oskuste omandamist mõjutab see, kuidas sisu edastatakse ja milliseid vahendeid kasutatakse” (Šmejkalová ja Válek, 2022), siis lihvimisperioodi algul lähtusin õppejõu poolt kursusele tutvustatud ABC-praktikumist, mis koosnes vastavatest teemakaartidest. Olgu selleks teadmiste omandamine, praktikum, arutelu, koostöö, uurimine või loomine. Need kaardid tegid rakenduskava koostamise ja lihvimise oluliselt arusaadavamaks.
Järgnevalt esitan tõendusmaterjalid: ABC-praktikumis koostatud ja lihvitud mooduli rakenduskava. Selles rakenduskavas olen jaotunud teemad kaheks: videograafia ja montaaž. Samuti ajakohastanud mooduli teemad ning välja toonud hindamismeetodid ja ülesanded.
Iseenda tugevuseks pean eelkõige antud kogemust olla õppekava töörühma meeskonna osast ja arusaama sellest, kuidas ning millistel alustel koostada mooduli rakenduskava. See on põnev ning kohati keeruline protsess, et etteantud EKAP-i mahut saaks täpselt täidetud. Minu arengukohaks on endiselt tunde sisustades aja planeerimine, kas ma jõuan ettevalmistatud teemad selle ajaga koos õpilastega läbida. Väljakutse on minu jaoks teemade ja teadmiste jagumine kogu õppeaasta lõikes, kas või kui hästi saan sellega hakkama? Varasemast kogemusest tudengielus saab tõdeda, et kui ABC-praktikumi kaardid oleksid varem olemas olnud, siis olnuks ka kutseõpetaja töö algushetked lihtsamad.
Tegevusnäitaja nr 2: Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamine, kohandamine ja uuendamine
Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamisega olen kokku puutunud ajaperioodil kui koostasime ning uuendasime koos kolleegidega Printmeedia digiõpikuid, mille loomisel lähtusime sellest, et meie enda kooli õpilastel ei olnud sellel hetkel printmeedia erialaga seotud õppeainetele vastavaid eesti keelseid õppematerjale. Õppematerjal on loodud Tallinna Polütehnikumi printmeedia eriala õpilastele, kes kooli lõpetamisel saavad “Trükiettevalmistaja, tase 4” kutse (Kutseregister, 2023). Õppematerjali koostamine ja loomine toimus koostöös kutseõpetajate Aivo Brenneri ja Jelizaveta Tšuvpiloga, kellega seadsime paika teemad, millest saavad digiõpikute fookuspunktid.
Minu rolliks kogu digiõpikute projekti vältel oli operaatoritöö ja monteerimine, samuti sain teha peatükile “Kile- ja kleepsulõikus” töölehe. Kogu tehnilist poolt ja tehtud töölehte palusin hinnata printmeedia eriala kutseõpetajal. Valminud materjale on juba tundides kasutatud ning tagasiside on senimaani olnud positiivne. Eksperdi tagasisidet palusin A. Brennerilt: “Täiendada saaks seda töölehte uue töö lisamisega, näiteks kogu protsessi filmida ilma kommentaarideta ja õppevideo lõppu lisada täiendavad selgitused tehtule. Näidates algselt seletustega ja seejärel ilma seletuseta. Uue töö videot kinnistab see kindlasti antud tööde tegemist”.
Xing-hong (2010) on välja toonud, et koolipõhisel kutseõppe õppematerjalide koostamisel on nii omad plussid kui miinused. Aga põhiline väärtus on siiski õpieesmärkide paremale täitmisele ja nende saavutamisele. Tuginedes eelnevalt väljatoodule esitan tõendusmaterjalidena nii TPT wiki õpikeskkonna kui ka valminud töölehe: printmeedia digiõpikud on avaldatud TPT wiki keskkonnas ning kile- ja kleepsulõikuse tööleht. Nii digiõpikutes nähtud videote kui ka töölehel olev foto on minu poolt tehtud.
Minu professionaalset arengut toetas kogu ettevõtmine uue kogemuse saamisena õppematerjalide näol. Tehes õppematerjali nii videoõpikutena kui luues sinna juurde ka töölehte. Samuti sain kaasa aidata trükitehnoloogia erialaõppe arendamisele. Positiivsemalt küljelt sain kokku puutuda uue formaadiga ehk videoõpikutega. Seesuguse formaadiga varasemad kokku puuted puudusid. Samuti pean digiõpikute projekti tugevuseks head meeskonnatööd ja lõpptulemit: saime suurel määral juurde luua eesti keelset printmeedia erialaga seotud õppematerjali meie sihtrühmale. Edasivaatena vajaks digiõpikud rohkem läbi mõtlemist õppevideote interaktiivsemaks muutmise osas.
Tegevusnäitaja nr 3: Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes
2022. aasta alguses valmis Tallinna Polütehnikumi videotaristu uuenduskuur, mille lõpptulemuseks oli ühe videostuudio, välijaama ja aula stuudio valmimine. Sellises mahus uuendati viimati kooli videotaristut 2015. aasta suvel ning vahepealsetel aastatel oli õppeasutuses audiovisuaalmeedia valdkonna teemad varasemast enam jõudnud õppekavadesse ja seepärast oli vajalik seda õppetöö läbi viimiseks uuendada.
Videotaristu uuendamise protsessi ettevalmistuses lähtusin sellest, milliseid videoprojekte olime varasemalt tootnud ja millsed võiksid tulevikus lisanduda. Lisaks ka visuaalmeedia spetsialisti, teleoperaatori aga ka telekommunikatsiooni nooremspetsialisti õppekavadest. Senimaani olime tootnud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kutsehariduse konverentsi “Kas käes on pööripäev?” kogu päeva kestnud otseülekannet. Lisaks sellele olid filmiringil ülesandeks iga-aastaste Tallinna Polütehnikumi filmifestivaliga seotud sündmuste jäädvustamise ja otseülekannetega seotud ülesanded. Veel oli kooliväline koostöö nii Drakadeemiaga kui tegime kooli aulast otseülekande Drakadeemia loovkirjutamise konverentsist aga samuti keskkriminaalpolitseiga, kus valmis videolugu nende korruptsiooniteemalise näituse avamisest. Peale neid olid ees terendamas veel mitmed kooliväliste asutustega seotud ühisprojektid. Samamoodi oli põhiliseks ajendiks teletaristu uuendamisel eelnevas lõigus mainitud rohkemate audiovisuaalmeedia valdkonna teemade õpetamine õppeainete tasandil. Sellest lähtuvalt tuli hakata koostama teletaristu arenduskava. Minu rolliks oli arenduskava koostamine, vajalikke kooskõlastuste läbi viimine, ehitustegevuse koordineerimine ja lõppviimistluste tegemine.
Videotaristu arendamisel lähtusin nii eelnevast kui ka sellest, et uus videostuudio peaks õppekeskkonnana andma juurde mitmesuguseid võimalusi: “kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad luua kaasahaaravat keskkonda, kus õpilased saavad harjutada erinevaid oskusi ja lahendada reaalses elus esile kerkivaid võimalikke probleeme” (Truba et al, 2023).
Järgnevalt esitan tõendusmaterjalid: sellel lingil nähtavas Exceli tabelis on detailsem telestuudio arenduskava, mille eesosas on välja toodud ka seletuskiri. Viitelinkide koostamisel pidin leidma just kohalikul turul leiduvaid seadmeid. Arendustegevus algusest lõpuni oli väga ajamahukas, mis kestis peaaegu poolteist aastat. Pildid videostuudio ehitustegevuse perioodist ning nii video kui aula stuudio lõpptulemusest on nähtaval allpool. Aula stuudio eripäraks on sinna paigadatud robotkaamerad. Neid põhjusel, et mõnikord teatati videomeeskonnale otseülekande soovist ette väga vähese etteteatamise ajaga. Õppeasutuses pole mõnikord paraku võimalik lühikese ette teavitamise perioodiga suuremat produktsioonimeeskonda planeerida.




Videostuudio arendamise protsess oli ajamahukas ja stressirohke. Sellegipoolest andis see uue kogemuste pagasi erinevate videosignaalide tundmaõppimisel ja seadmete ühendamisel. Oma tugevuseks pean, et oskan ehitada televõimekusele väärilist videostuudiot. Selle arendustegevuse tulemusena saavad õpilased võimaluse tutvuda kaasaegsema tehnoloogiaga ja selle pinnalt saada uued teadmised. Edaspidiseks õpikohaks stuudio ehitamisel on juba alguses planeerida suuremaid ruume. Nii režiiruum kui ka stuudio said liiga väiksed. Suuremaid ruume ei õnnestunud kahjuks saada, sest ruumipuudus oli õppeasutuses tuntav. Positiivsemalt küljelt arenduskava protsess õnnestus ning see andis positiivsemaid tulemusi nii õppetundides kui reaalsetes otseülekannetes. Ilma uue videostuudio tehniliste võimalusteta oleks olnud keerulisem planeerida näiteks rahvusvahelist EKFI projekti virtuaalselt lõppkonverentsi.
Tegevusnäitaja nr 4: Osalemine kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis
Neljanda tegevusnäitajana kirjeldan kooli teleoperaatori eriala arendamist filmimise õppeaine fookuspunktist. Teleoperaatori eriala oli varem kuue kuulise õppeprotsessi kestvusega õppekava. Peale mõne aastast vastuvõtupausi otsustati eriala pikendada aastaseks õppeks, mille õpe toimus keskhariduse baasil. Eriala õppekava koostamisel lähtuti teleoperaatori kutsestandardist (Kutseregister, 2018).
Filmimise õppeaine puhul oli tegemist ühisõppeainega, mida õpetasime koos kolme kutseõpetajaga ning igalühel meist oma suund. Õppeaine suunad jagunesid järgnevalt: kaameratöö videostuudios; kaameratöö välivõttel ja välijaamaga (sh lahendused ülekande teostamiseks). Minu osaks oli õpetada kaameratööd videostuudios. Kuivõrd tegemist oli ühisõppeainega, siis oli õpetamine huvitav väljakutse, et ideed koos teiste õpetajatega jookseksid ühte sihtpunkti. Seoses sellega, et järjest enam lisandusid erinevate õppekava moodulitesse audiovisuaalmeedia väljundite ja lõppproduktsiooniga seotud õppeained tuli hakata arendama lisaks videostuudio tehnilisele poolele ka kutsekooli kaameraparki, mis vastaksid praeguse aja nõuetele reaalses tööelus.

Eesmärgiks võtsime soetada professionaalsesse stuudiosse mõeldud telekaamera komplekti. Minu ülesandeks oli välja valida kaameramudel koos objektiiviga. Samuti võimalikud erilisad statiivile (zoomi ja fokusseerimise tarvikud). Võttes arvesse, et “uuenduslike tehnoloogiate kasutamine kutsehariduses on kaasaegse õppeprotsessi oluline komponent” (Truba et al, 2023) palusin nõu ja soovitusi kaameramudeli ja objektiivi valimise protsessi käigus ka kolleegidelt Eesti Rahvusringhäälingust ja Stuudio 3-st. Tõendusmaterjalidena esitan meedia erialaosakonna juhatajale koostatud Exceli tabeli valitud kaameramudeli ja lisatarvikute valikust ning pildina selle pikale veninud projekti ühe osa lõpptulemuse. Professionaalse telekaamera soetamine on kogu komplektina kallis ettevõtmine ning seetõttu otsustasime soetada esialgu vaid ühe kaamerakomplekti, et neid tulevikus jooksvalt juurde soetada. Eelnevalt olin kogu videostuudio tehnilise lahenduse teinud põhiliselt Blackmagic Design seadmete baasil, siis tegin ettepaneku soetada ka n-ö samma suguvõssa kuuluva kaamerakomplekti. Seda mudelit kasutatakse nii kohalikus kui ka välismaa teletööstuses.
Minule kui õpetajale oli kogu protsess väga õpetav kogemus. Juba lisatarvikute suunast ning kinnistada ka soetamisel teadmine, et telekaamera ei koosne ainult kaamera kerest vaid muudest lisadest. Näiteks: režii ja stuudio poolel on eraldi seadmed, mis seda töös hoiavad. Samuti värvimääramise poolest, mida saab teha režiiruumist. Kuivõrd see oli minu jaoks esimene professionaalsema telekaamera soetamine õppekava arenduseks, siis on ka õppekohti: alati tasub arvestada ja läbi mõelda need võimalused ning vajadused, mis selle kaamera kasutamisega tulevikus võivad tekkida. Soetamisel arvestasime, et see jääbki ainult telestuudio kaameraks ning välivõtetel seda pigem ei kasuta. Kasutamise perioodil tekkisid mõned kohad, kus seda oleks saanud välivõttel kasutada. Lisaks oleks pidanud arvestama ka uuema statiivi soetamisega, sest kaamera ise on raske ning olemasolevad statiivid ei jõudnud seda kaameraraskust kanda. Samamoodi ka kaamera akude suunalt. Kokkuvõtlikult: õpetuslik protsess professionaalse telekaamera soetamisel. Samuti andis see ka õppetegevusele uuema suuna.
Tegevusnäitaja nr 5: Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine
Lisaks Tallinna Polütehnikumi filmifestivali peakorraldamisele on minul olnud võimalus korraldada ka rahvusvahelist kutseharidusvõistlust Prin(t)ouch aastatel 2018-2020. See on võistlus, kus noored saavad võistelda neljas erinevas alagrupis. Nendeks on Trükis+, Tallinn144K, Imprint ja 3D Hacks. Minu põhilised ülesanded olid kogu videomeeskonna organiseerimine ja nendele ajakava koostamine, et kogu oluline saaks jäädvustatud. Samuti otseülekannete planeerimine ja sotsiaalmeedia postituste tegemine. Lisaks kodulehe kujundamine ja sisustamine ning 2019. aastal ka turunduvaldkonnas võistlusele toetajate leidmine.
Minu jaoks oli kogu videopool selles protsessis tavapärasest erinev väljakutse. Kuivõrd see hõlmas endas lisaks otseülekandele ka võtteplaani koostamist ja koordineerimist, siis see oli selle võrra ajamahukam. Sellel aastal kui minu ülesannete hulka kuulus ka turundusvaldkond olid kogu sündmus tavapärasest erinev, sest ma polnud varem sellisel kujul toetajaid sündmusele otsinud. Samas tekkisid üles ka mõned olmelised küsimused korralduse juures.
Järgnevalt esitan tõendusmaterjalidena minu videomeeskonna poolt valminud videod: Prin(t)ouch 2019 videolugu, Prin(t)ouch 2019 lõputseremoonia and Prin(t)ouch 2020 võistluse lõpetamine LIVE.
Et “kutsemeistrivõistlused arendavad õpilaste arusaamist ja meeskonnatöö oskust, edendades samal ajal ka õpetajate praktilist võimekust ja õppekava” (Yang, 2015), siis on sellistel võistlustel kaasa tegemine pigem positiivsem protsess ning õpetav kogemus. See andis mõtteid tulevikuks, mida teha teistmoodi. Samuti olulise kogemuse sotsiaalmeedia postituste planeerimise näol, mida postitada ja millisel ajahetkel. Samuti ka koos piiratud meeskonnaga videojäädvustuste planeerimise võimaluse, kus ei olnud kavas ainult otseülekanne (videomeeskonda kuulusid õpilased TPT Filmiringist). Lisaks võimaluse ka turundusvaldkonnas konkreetsele sündmusele toetajaid leida. Edaspidi saab paremaks muuttuda ajaplaneerimises, mis hõlmab endas läbirääkimisi sündmuse sisulise poole juhtidega ehk mis on need detailid ja alavõistlused, mida kindlasti on vaja jäädvustada, mis on sündmuse juures olulised. Turundusvaldkonna töö vaates oli samuti ajaplaneerimine suurem küsimus. Seda oleks pidanud alustama tunduvalt varem kui meie toona sellega alustasime. See oleks andnud ka n-ö puhver aega. Samamoodi videoplaani koostamisel peaks sisuliste juhtidega rohkem läbi rääkima, mida nemad reaalselt sooviksid jäädvustada.
B.3.5 Kutseõppe maine kujundamine
Tegevusnäitaja nr 1: avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine
Kutseõppe maine kujundamise kompetentsi esimese tegevusnäitaja kirjeldamiseks on trükitehnoloogia ehk uue nimega printmeedia eriala populariseeriva otsesaate planeerimine ja tehniline teostamine. Kuna antud eriala ei ole olnud väga populaarne, siis otsustas kutsekool koostöös Eesti Trükiliiduga teha “Printmeedia LIVE” otsesaade, kus tutvustati antud õppekavaga seonduvaid õppeaineid ning otsestuudios arutati saatejuht Jüri Muttika juhtimisel trükitehnololoogia valdkonna tuleviku üle.
Kogu protsessi loomisel lähtuti asjaolust, et juba üsna mitu aastat ei olnud tehtud suuremal kujul turundus sündmusi just printmeedia erialale. Koostöös Eesti Trükiliiduga on varem eriala reklaamimiseks linnaruumi välja pandud küll plakateid aga põhjalikumat tutvustamist pole tehtud.
Allpool lisatud videolingiga esitan tõendusmaterjali otsesaate toimumisest. Lõpptulemusena saime tutvustada kutsekooli printmeedia eriala palju põhjalikumalt kui seda varem on tehtud. Kogu projekti käigus käidi kooli erinevates printmeedia erialaga seotud ruumides, trükikojast kuni lamineerimisruumini välja, kus samal ajal tehti ka reaalselt neid ülesandeid, mida klient võib tööturul tellida. Otsestuudios olid külas erinevad partnerid printmeedia valdkonnast, kellega arutati valdkonna tuleviku üle. Kuivõrd kogu projekti üks põhieeldus oli, et selle otsesaatega me teavitame avalikkust printmeedia eiala kutseõppe võimalustest, siis otsesaade oli selleks koroonaaastal kõige parem lahendus. Hiljem jagati saates näidatud videoklippe ja stuudiovestlusi veel eraldi videotena sotsiaalmeedias.
Minu ülesandeks oli otsesaate tehniline planeerimine, videolugude monteerimine, saatemeeskonna kokkupanek ja osaliselt ka sisuplaneerimine. Usun ja tean, et need tegevused aitasid kaasa otsesaate toimumisele ning teisalt saime printmeedia eriala veelgi põhjalikumalt laiemale avalikkusele tutvustada kui seda varem on tehtud. Seda enam, et toimumise aasta kevadel me kutsekoolis koos rahvaga avatud uste päeva teha ei saanud. Otsesaate toimumise järel saime teada ka mõningased arengukohad just teletaristu vaatest. Üheks arengukohaks on kindlast stuudio valgustamine. Saatejuht ning külalised ei olnud osades kaameraplaanides niivõrd hästi valgustatud kui peaks aga ka selle probleemi lahendamisega hakkasime kohe peale projekti lõppemist tegelema tellides koolile uue valgustuskomplekti. Sisult läks halvasti ka otseülekande tööplaani koostamine sellest vaatest, mis videoklipp, millise stuudio vestluse ajal katteplaanina eetrisse läheb. Õnneks saime olukorrad režiiruumis niiviisi jooksvalt lahendatud, et vaataja sellest eriti aru ei saanud.
Tegevusnäitaja nr 2: organisatsiooni kultuuri kujundamine
Selle kompetentsi teise tegevusnäitajana ehk organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessi kirjelduseks sobib hästi virtuaalse kooli infopäeva korraldamine aastal 2021 kui olin huvijuhi kohusetäitja. Samuti püüan siin tuua võrdlusesse infopäeva korraldamise aasta hiljem kui olin infopaneeli otseülekande režissöör. Infopäeva näol on tegemist kutsekooli avatud uste päevaga, kus koolist huvitatud, loodetavasti tulevased õpilased tutvuvad kooliga läbi ekskurioonide, kolme osakonna erinevate töötubade ja infotunni paneeli, kus saab küsida küsimusi erialaosakondade juhatajatelt ning teistelt töötajatelt (huvijuht, sotsiaalpedagoog jne). Lisamärkena lisan siia juurde, et olen infopäeva korraldamisel kaasa löönud ka hilisematel aastatel kui olin samas kutsekoolis õpilane ning siis viisime toonase filmiringi juhendajaga läbi green screeni töötoa. Aastal 2021 virtuaalse infopäeva korraldamisel tundsin alguses segadust, sest lisaks igapäevastele kohustustele kutseõpetaja ja filmiringi juhendaja ning filmifestivali peakorraldaja rollis täitsin ka huvijuhi kohusetäitja ülesandeid. Kuivõrd oli koroonaasta, siis tuli kogu infopäev korraldada virtuaalselt otsesaatena vastvalminud kooli telestuudiost. Kogu protsess tuli läbi teha algusest lõpuni limiteeritud meeskonnaga. Stuudiolõikude vahel tegid videoklipid sissejuhatused järgnevale erialaosakonnale. Lisaks kõigele oli meil esimest korda otsesaatel kasutusel ka promter, kus saatejuht sai teksti lugeda aga suheldes siiski samal ajal vaatajaga. Aasta hiljem oli olukord korralduse vaates vabam, sest huvijuht, kes vahepeal oli töölt eemal, oli tagasi tööl ning minu ülesandeks ainult otseülekande tegemine infopaneelilt. Seekord oli see vähem pingelisem, sest mul oli üks konkreetne ülesanne, mida pidin läbi viima. Otseülekanne õnnestus hoolimataasjaolust, et seekord olid kasutusel täiesti uued robotkaamerad ilma operaatoriteta, mida olin kooli teletaristu arendamise perioodil tellinud ja kasutusele võtnud.
Kogemusteooria ütleb, et kõige paremini tutvub, loodetavasti uus õpilane kutsekooliga just läbi tutvumise protsessi. Olgu selleks infopäev, eraldi tehtud kooliekskursioonid või virtuaalne tutvus kooliga. Nii saab ta ka kõige parema võimalusi küsida küsimusi vastavalt huvitatud eriala õpetajatelt.
Kuivõrd minu erialaga seotud tegevused on eelkõige seotud videograafia maailmaga, siis lisan ka siia paar videolinki tõendamaks, et need sündmused on aset leidnud. Esimese videolingiga on tegemist 2021 tehtud virtuaalse infopäeva otsesaade ning teisel videolingil saab näha aasta hljem tehtud avatud uste päeva infopaneeli otseülekande salvesust. Mõlema saate lingid on ka allpool vaatamiseks välja toodud. Eelnevalt lisatud videote põhjal saame väita, et need on üks osa organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessist. Eelkõige just uutele õpilastele tutvustamaks ja näitamaks kutsekooli sellisel kujul nagu see on reaalselt.
Mõlemad kogemused on väga väärtuslikud. Aastal 2021 infopäeva korraldamine, täites samal ajal mitme inimese ülesandeid, õpetas mulle pisiasja, et läbi põlemise vältimiseks tuleb jääda ainult kindlate tööülesannete juurde. Aastal 2022 toimunud infopäeva otseülekande režissöörina andis veelkord vihje sellest, et olen valinud teletaristu arendamises õige suuna. Kuivõrd sellises formaadis virtuaalse infopäeva korraldamine aastal 2021 oli tehtud esimest korda, siis kindlasti oleks paremini saanud teha erialaosakondasid tutvustavaid vaheklippe. Samuti ka ekraanigraafikat. Kahte eelnevat punkti saame lugeda arengukohtadeks. Hästi läks asjaolu, et saime siiski infopäeva korraldatud ning kutsekoolist huvitatud said küsida ka küsimusi õppeasutuse tutvustajatelt otsesaate lõpupoolel. Aasta hiljem õnnestus kogu tehniline pool ehk et see oli esimene otseülekanne kooli aulast kui videopilti kandsid üle robotkaamerad ilma operaatoriteta. Nende vajalikkus oli ka põhjendatud, sest otseülekande soovist teatati mõned päevad enne infopäeva ning üldjuhul võtab sellise suure produktsiooni kokkupanek rohkem aega.
VALITAVAD KOMPETENTSID
B.3.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine
Tegevusnäitaja nr 1: meeskonna juhtimine ja eestvedamine; Tegevusnäitaja nr 2: Protsesside juhtimine ja Tegevusnäitaja nr 3: Töö korraldamine.
Käesoleva kompetentsi esimese, teise ja kolmanda tegevusnäitajaks saab lugeda Tallinna Polütehnikumi filmifestivali peakorraldamist läbi mitme aasta (2016-2022). Püüan siinkohal välja tuua kõigi kolme tegevusnäitajate selgitused, hinnangud, teooriaga seostamise ja välja tuua tõendusmaterjali. Tallinna Polütehnikumi filmifestival on õpilastele ja tudengitele suunatud lühifilmide festival, kus sai töid esitada ette määratud kategooriates ja kindlatel tingimustel reglemendi alusel. Kui TPT filmifestivali algusperioodil oli see suunatud vaid kutse- ja üldhariduskoolide ning ka huvikoolide õpilastele, siis juba IV filmifestivali valguses andsime võimaluse osaleda ka kõrgoolide ja ülikoolide tudengitele, sest huvi sealtpoolt oli meie üllatuseks olemas. Nende kuue aasta jooksul kui mina olin filmifestivali peakorraldaja (olen selle formaadi looja ja sündmuse algataja), siis me kasvatasime filmifestivalil osalejate mahtu selliselt, et kuuenda filmifestivali lõppedes olime ehitanud ennast suurimaks noorte filmifestivaliks Eestis. Kokku osales 67 meeeskonda.
Algatuseks võtan fookusesse esimese tegevusnäitaja. Minu ülesandeks kõigi nende kuue aasta jooksul oli sündmuse peakorraldamine ehk meeskonna juhtimine ja eestvedamine. See hõlmas endas koostöös huvijuhiga korraldusmeeskonna otsimist ja iseseisvalt iga-nädalaste tööplaanide paika panemist suure galaõhtuni jõudmiseks. Korraldusmeeskond, kes iga-nädalaselt filmifestivali korraldusega tegeles koosnes üldjuhul neljast kuni viiest liikmest. Peakorraldaja, korraldusjuht, kommunikatsioonijuht ning turundusjuht. Kuivõrd tegemist oli kooli sündmusega, siis kaks viimasena nimetatud meeskonnaliiget proovisime leida kooli õpilasesinduse aktiivsete noorte hulgast, mõnedel aastatel kuulutasime kooli siseselt välja ka konkursi nende kahe liikmete leidmiseks. Järgnevalt esitan tõendusmaterjalina konkursi korraldamise plakati. Kogemusteooria kohaselt sellised konkursid kahjuks väga suurt edu ei saavutanud, küll aga oli aastaid, kus läbi konkursi leidsime mõned meeskonnaliikmed. Samas saime selle tegevuse kaudu suuremal hulgal õpilasi protsessi kaasata.
Järgnevalt toon fookusesse teise tegevusnäitajana protsesside juhtimise. Peakorrraldaja töö hõlmas endas lisaks eelnevale tegevusnäitajale ka erinevate protsesside juhtimist. Lisaks igapäevasele põhimeeskonna juhtimisele oli siin juures oluline roll ka kohtunike leidmisel ja nende tööprotsesside juhtimisel. Millised olid kohtunike ülesanded filmifestivali? Kohtunikud hindasid eelkõige noorte oskusi audiovisuaalsel maastikul. Kui noored olid enda lühifilmid esitanud, siis läksid need tööd kohtunikele hindamiseks koos hindamisjuhendite ja lühifilmidega (sh kirjeldused, meeskonnaliikmete nimedega, õppeasutuse jms infoga). Mõne aja pärast toimus ühishindamine, kus kõik kohtunikud said kokku ja andsid noorte töödele hinnangud. Ühishindamisel otsustasid kohtunikud järgnevate nominatsioonide laureaadid: parim muusikavideo, parim dokumentaalfilm, parim animafilm, parim škets, parim mängufilm ja parim tudengifilm. Viimastel aastatel lisandusid ka parima mees- ja naisnäitleja (laureaadid said rolli Mart Sanderi uues linateoses) ning parima stsenaariumi auhinnad. Selle filmifestivali üheks suureks plussiks oli asjaolu, et noored said oma töödele tagasisidet oma ala professionaalidelt ning nendega ka filmifestivali galaõhtul suhelda. Teooria kohaselt annab just see noortele kõige suurema emotsiooni ja väärtuse, lisaks sellele, et võidu puhul on neil võimalus oma tööd vaadata suurelt kinolinalt. Selle tegevusnäitaja tõendusmaterjalina esitan mõned ühispildid kohtunike ühishindamiselt (aastal 2019 toimunud ühishindamine and aastal 2017 toimunud ühishindamine). Minu viimasel korraldusaastal oli üllatuslikult suurepärane koostöö kohtunike meeskonnaga. Selle tõestuseks ka video galaõhtul laval toimunust, kus saatejuhi ja kohtuniku vahel läks lavastatud kähmluseks. Koostöö oli nõnda hea, et nad tegid selle triki vabatahtlikult kaasa ilma põhitiimi teavitamata.
Kolmanda tegevusnäitajana on fookuses töö korraldamine. Peakorraldaja ülesanded töö korraldamiseks olid järgnevad: uue korraldusaasta eelarve, ajagraafiku ja reglemendi koostamine ning uue koostöös korraldusjuhiga korraldusmeeskonna leidmine; kolmele otsesaatele produktsioonimeeskonna leidmine ja eetrigraafika kujunduste loomine filmifestivali üldise kujunduse baasilt; iganädalaste koosolekute kokku kutsumine ja järgnevate tegevuste planeerimine; suhtlemine meediapartnerite ja peatoetajaga; kohtunike leidmine ning nende töö koordineerimine ja sündmuse lõppedes kooli juhtkonnale aastaaruande koostamine. Käesoleva tegevusnäitaja tõendusmaterjalina esitan kolme otsesaate lõppproduktsiooni videot (avatseremoonia, erisaade and galaõhtu). Kogemusteooria kohaselt pidi erisaade valmima eetripäevaga samal päeva ning siis salvestatud kujul eetrisse minema, sest otse-eetri saatena oleks selle valmimine olnud liiga riskantne.
Oma suurimaks õpikogemuseks kõigi nende kolme tegevusnäitaja puhul ja iseeenda peakorraldamise perioodil tagasivaadates pean järgmist: igal korraldusaastal sai kindlaks asjaolu, et iga toimuv korraldusaasta annab üsna suure seemne järgmisele filmifestivalile. Meil õnnestus kasvatada filmifestivali suuremaks. Uued ideed ja mõtted said elluviidud ning samas sai rakendada ka neid ideid, mis on mõned aastad olnud riiulil. Mida teeksin järgmisel korral teisiti? Miks? Kindlasti laiendaksin korraldusmeeskonda, sest iganädalaselt töötas meeskonnas ainult neli inimest (peakorraldaja, korraldusjuht, kommunikatsioonijuht ja turundusjuht). Kõik korraldusmeeskonna koosolekud peavad toimuma reaalelus, mitte veebikoosolekuna (PS. õpilasesinduse noored). Lisaks muidugi ka rida punkte, mis aitavad kaasa filmifestivali kasvamisel veelgi suuremaks sündmuseks. Põhiliselt jäi sündmuse finaalgala koduks Artise kino aga me tegime seda nii kooli aulas, Tallinna Teletorni kinosaalis kui ka Stuudio 3 telestuudios. Järgnevalt olen lisanud siia juurde ka 2022 kevadel toimunud VI Tallinna Polütehnikumi Filmifestivali galaõhtu aftermovie, mis annab üldise visuaali sündmuse suurusest.