Postimees Grupp produtsent-tehnikajuht (2024-); videospetsialist (2022-2024)
Produtsent-tehnikajuhina on minu peamised tööülesanded seotud audiovisuaalmeedia tehnika korrashoiu ja selle arenguga, Postimees TV saadete igapäevatöö korraldamine ja samuti eriprojektide planeerimine. Suuremad videoprojektid on minul Postimehes senimaani olnud režissöörina Eesti laulu 2023 finaali otsestuudio, operaatorina Postimehe eurodebattide otsesaated Eesti eripaikadest, operaator-monteerijana Östersundi videolugude tegijana ja produtsendina esimese väljakutsena USA presidendivalimiste kajastamine. Igapäevaste töödega saab tutvuda järgnevatel veebilinkidel: eesti keelsed (PM ja Elu24 portaali) videod ja vene keelsed (Rus PM ja Limon portaali) videod.
Lisaks igapäevatööle produtent-tehnikajuhuna on aeg-ajalt avaldatud Postimehes ka minu poolt kirjutatud intervjuusid Haapsalu raudtee temaatikal. Mõned minu kui hobi korras ajakirjaniku poolt avaldatud artiklid: Läänemaa raudteeprogrammi juht: põhiküsimus on, kas valitsuse otsused peavad või ei; INTERVJUU ⟩ Sukles: kui automaksust raha üle jääb, siis selle võib Haapsalu raudteele panna; INTERVJUU ⟩ Haapsalu raudtee – kas endiselt heleoranž unistus või reaalsus?

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja (2024-); Tallinna Polütehnikumi kutseõpetaja (2018-2022)
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas olen alates 2024/2025 õppeaastast väikesese osakoormusega kutseõpetaja ning siin õpetan põhiliselt multimeedia ja IT õppeainega seonduvad õppeaineid.
Viis õppeaastat olin Tallinna Polütehnikumis kutseõpetaja. Õpetasin sellel ajaperioodil peamiselt audiovisuaalmeedia valdkonnaga seonduvaid õppeaineid, näiteks: heli- ja videotehnika, videotehnika ja animatsioon, filmimine ja montaaž. Selle ajaperioodi jooksul olin igapäevaselt ka filmiringi juhendaja, samuti filmifestivali peakorraldaja. Lisaks olin paar aastat ka huvijuhi kohusetäitja.
Minu kutseõpetaja perioodil tehtud toimetustega saab lähemalt tutvuda rubriigis <<Kutseõpetaja arenguportfoolio>>.
Tallinna Polütehnikumi filmifestivali peakorraldaja (2016-2022)
Tallinna Polütehnikumi filmifestivaliga alustasin peakorraldajana 2016. aastal. Viimane minu kui peakorraldaja poolt korraldatud filmifestival toimus 2022. aastal, järjekorranumbriks kuues. Kuuenda filmifestivali kulminatsioon toimus Artise kinos, mis läks esmakordselt täissaalile. Lisaks saavutasime siis ka uue esitatud lühifilmide rekordi (67) kasvades sellega Eesti suurimaks noortele suunatud filmifestivaliks. TPT filmifestival on lühifilmide võistlus, kus saavad osaleda kutse- ja üldhariduskoolide õpilased, kõrgkoolide ja ülikoolide tudengid ning huvikoolide õpilased. TPT filmifestivali kohta saab lähemalt uurida sündmuse Facebookist, filmifestivali kodulehelt ja meediapartnerite kaudu (ERR Menu, Kinoveeb, TV3 Play, Delfi TV).
Minu kui peakorraldaja ülesanded olid põhiliselt uue korraldusaasta eelarve, ajagraafiku ja reglemendi koostamine ning uue korraldusmeeskonna leidmine; otsesaadetele produktsioonimeeskonna leidmine ja eetrigraafika kujunduste loomine filmifestivali üldise kujunduse baasilt; suhtlemine meediapartnerite ja peatoetajaga; kohtunike tiimi leidmine ja nende töö koordineerimine ning sündmuse lõppedes õppeasutuse juhtkonnale aastaaruande koostamine.
Prin(t)ouch 2020 otseülekannete režissöör
Vastvalminud Tallinna Polütehnikumi telestuudiost teostasime Prin(t)ouch 2020 võistluste otseülekandeid, mis toimusid tulenevalt covid-19 olukorrast virtuaalselt. Avapäeva otseülekandel anti võistlejatele ülesannete juhised, toimus juhendajate ja võistlejate pooltund ning teisel päeval oli võistluse lõpetamine, kus kuulutati välja võitjad ning kohtunikud jagasid tööde kohta kommentaare. Esimese otseülekandel tagasin ka tehniliselt kahepoolse side avatud pooltunniks.
Prin(t)ouch koondab enda alla kolm alavõistlust, milleks on kujundusgraafika võistlus Trükis+, trükkalitele suunatud võistlus Imprint ja fotograafide võistlus Tallinn 144K.




Tallinna Polütehnikumi telestuudio arendaja
2019. aasta teises pooles sai võetud plaaniks ehitada Tallinna Polütehnikumi nii õppetööks kui ka erinevate sündmuste otseülekanneteks telestuudio. Põhiliseks ehituseks läks 2020. aasta suvel, millele eelnes suurem planeerimise protsess. Samuti pidin uurima ja otsustama, milliseid ülekandetehnika seadmeid soetada ning kuidas stuudio võiks disaini poolelt välja näha. Kokku ehitasime ja planeerisime stuudiot viies erinevast etapis. Kindlalt võib öelda, et nii telestuudio kui ka väliülekandejaama ehituse ja selle planeerimine andis meeletu uute tehniliste kogemuste pagasi.
Tänaseks on telestuudio valminud ning ka esimesed otsesaated eetrisse jõudnud. Esimesena jõudis otse-eetrisse TPT TV 14. otsesaade, mille teostasid minu heli- ja videotehnika õppeaine õpilased enda lõputööna.
Otseülekannete planeerija ja režissöör mitmetel ülekannetel
Seoses tööga Tallinna Polütehnikumis ning filmiringi juhendajana olen olnud mitmete otseülekannete nii sisuline kui ka tehniline planeerija. Lisaks planeerimisele olen teinud otseülekannetele ka eetrigraafikat (saatepea, nimetiitrid, lõputiitrid) Adobe Premiere Pro baasil. Suurimateks projektideks koos aktiivsete noortega on olnud näiteks EKFI virtuaalkonverentsi otseülekanne koos videosilla ehitusega Kreekasse, kutsehariduse konverentsi “Kas käes on pööripäev?” peaaegu, et kuue ja pooletunnine ülekanne, Drakadeemia loovkirjutamise konverentsi ülekanded, TPT TV otsesaated aga ka Tallinna Polütehnikumi lõpuaktused nii kooli aulast kui ka Eesti Rahvusraamatukogust.
LIIPRID.ee reporter/operaator/monteerija
Erinevad videolood LIIPRID.ee portaali Haapsalu raudtee taastamise teemal. Viimati tegin 2020 aastalõpu intervjuu Rein Riisaluga, SA Läänemaa Raudteeprogrammi direktoriga. Vestluse teemadeks tulid nii Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti raudteelõikude projekteerimistööd kui ka Haapsalu raudteejaamas tegutseva raudtee- ja sidemuuseumi välieksponaadid. Portaal sai alguse 2013. aastal alustatud saatesarjaga “Liiprid, mis võiksid kõnelda”. Nii portaali kui ka saatesarja tegin ja olen tegelemas puhtalt huvidest antud teema ning televisiooni vastu ehk siis hobina.
“Liiprid, mis võiksid kõnelda” režissöör/produtsent/operaator/monteerija (2013-2019)
Nagu eelnevalt mainitud, siis sai LIIPRID.ee portaal alguse 2013. aastal alustatud saatesarjast “Liiprid, mis võiksid kõnelda”. Saatesari “Liiprid, mis võiksid kõnelda” oli saatesari Haapsalu raudtee taastamisest ja selle vajalikkusest. Päev enne valimisi oli Tallinna Televisioonis eetris “Liiprid, mis võiksid kõnelda” erisaade alapealkirjaga “Valimised 2017”. Seoses valimistega küsisime Haapsalu raudtee taastamise kohta arvamust kõikidelt erakondadelt ja valimisliitudelt. Mis saab Haapsalu raudtee taastamisest edasi pärast Riisipere-Turba lõigu valmimist? Arvamust küsitakse erakondadelt ja valimisliitudelt, kes kandideerivad Haapsalus ja Läänemaal.
“Suur Võidusõit 2018” | saatejuht/monteerija
Järgnev teleprojekt oli esimene ja viimane, kus ma olin saatejuht aga see kogemus oli suurepärane. Võtteks ettevalmistamiseks kuigi palju aega ei olnud, sest minekust sain teada kõiget mõned päevad enne võtet. Samast saatest valmis ka videolugu Tallinna Televisiooni “Suvestuudio” saatesse.
2018. aastal tähistas juubelit Eesti suurim auto- ja motovõidusõit Estonian Grand Prix! Suur Võidusõit 2018 toimus Pärnu külje all Auto24 ringrajal. Ühtlasi tähistati viiendat korda toimunud võistlusel 60 aasta möödumist esimese Estonia vormeli valmimisest. Osalejaid saabus siia seitsmest riigist ning starti läks üle sajakuuekümne võidusõiduauto.
Virtsu merepäev 2016/2017 | operaator/monteerija
Lisaks järgnevale aftermoviele 2017. aasta Virtsu merepäevast sai sellest sündmusest tehtud ka pikem videolugu. Virtsu merepäeva sai külastatud samuti 2016. aastal, mille aftermoviet näeb SIIT.
Virtsu merepäev on traditsiooniline suveüritus laada, kontserdi, näituste, paadisõitude ja tantsuga. Terve päeva pakutakse laadal mitmesugust kaupa käsitööst koduõlleni, toimuvad spordivõistlused, meelelahutust pakuvad taidlejad. Mõnusaid kooke ja küpsetisi saab maitsta mitmes kohvikus, võimalus valida päeva parim küpsetis. Süüa-juua pakuvad paljud puhvetid. Huvitavat tegevust jagub nii mõisatalli kui talli ette, kooli aulasse kui ka retrorännakutele mööda Virtsu vaatamisväärsusi.